GDPR ja digiteenuste määrus: mida Eesti kasutaja saab kontrollida?

Tehnoloogiatoimetus 2026-10-14 09:50 4 min lugemist

Nutitelefon koos turvalukuga, mis illustreerib andmekaitset ja digitaalset privaatsust igapäevases kasutuses.

Euroopa Liidu andmekaitsereeglid annavad Eesti veebikasutajale võimalusi kontrollida, kuidas teenused tema isikuandmeid töötlevad. Kui mure puudutab aga postituse eemaldamist või sisu raporteerimist, kehtivad teistsugused reeglid. Esimene samm on kindlaks teha, kas küsimus käib sinu andmete või platvormi sisuotsuse kohta. See aitab valida õige kanali ja vältida olukorda, kus sisuotsuse vaidlustamiseks esitatakse andmekaitsepäring või vastupidi.

GDPR ja digiteenuste määrus reguleerivad eri asju

Isikuandmete kaitse üldmäärus ehk GDPR on määrus (EL) 2016/679. See käsitleb isikuandmete töötlemist: näiteks seda, milliseid andmeid teenus kogub, milleks neid kasutab ja kuidas inimene saab oma andmetega seotud õigusi kasutada. Isikuandmete küsimus võib tekkida ka siis, kui kasutaja ei vaidlusta platvormi sisuotsust, vaid tahab teada, mida teenus tema kohta talletab või kuidas andmeid kasutab.

Digiteenuste määrus on määrus (EL) 2022/2065. See kehtestab veebivahendusteenustele ja platvormidele kohustusi, mis puudutavad muu hulgas sisu haldamist ja raporteerimise võimalusi. See ei asenda GDPRi ega ole üldine kanal isikuandmete küsimuste lahendamiseks. Seega ei määra üks määrus kõiki veebiprobleeme: asjakohane reegel sõltub sellest, kas mure keskmes on isikuandmete töötlemine või platvormi tegevus sisu suhtes.

Näiteks kui tahad teada, milliseid andmeid sotsiaalmeediaplatvorm sinu kohta hoiab, vaata teenuse andmekaitseteavet ja konto andmete ligipääsu võimalusi. Kui platvorm eemaldab sinu postituse või soovid teatada ebaseaduslikust sisust, uuri platvormi teavitamise ja otsuse vaidlustamise juhiseid.

Milliseid andmeid saad teenuse kaudu kontrollida?

GDPR annab inimesele õigusi oma isikuandmete suhtes. Konkreetse õiguse kasutamine ja selle ulatus sõltuvad olukorrast ning kehtivatest tingimustest. Alustuseks tasub kontrollida teenuse privaatsusteavet, kus peaks selguma, kes andmeid töötleb ja milleks neid kasutatakse. Sealt saab lähtekoha, et sõnastada teenusele täpne küsimus.

Seejärel otsi konto seadetest valikuid, mille kaudu saab oma andmeid vaadata või alla laadida. Teenus võib pakkuda andmete eksporti, konto tegevuste ülevaadet või võimalust esitada andmetega seotud päring. Otsi seadetest näiteks märksõnu „privaatsus”, „isikuandmed”, „Sinu andmed” või „andmete allalaadimine”. Kui sellist valikut ei leia, vaata teenuse privaatsusteabest, kuidas andmetega seotud päring esitada.

Enne päringu esitamist pane kirja, mida täpselt teada soovid: kas sind huvitab kogutud andmete koopia, nende kasutamise eesmärk või andmete parandamine. Täpselt sõnastatud küsimus aitab teenusel päringut mõista ja vastata konkreetsele murele. Ära jaga päringus rohkem tundlikku teavet, kui selle lahendamiseks vaja.

GDPR ja digiteenuste määrus: mida Eesti kasutaja saab kontrollida?

Kui probleem puudutab postitust või sisuotsust

Sisu eemaldamine, konto piiramine ja postitusest teatamine on platvormi modereerimise küsimused. Digiteenuste määrus käsitleb platvormide kohustusi, kuid see ei tähenda, et iga kasutaja saaks nõuda soovitud sisu alles jätmist või eemaldamist. Määruse olemasolu ei asenda konkreetse teenuse teavitus- ega vaidlustuskanali kasutamist.

Kui soovid teatada sisust, kasuta platvormi enda teavituskanalit ning kirjelda lühidalt, milles probleem seisneb. Kui vaidlustad enda postituse või konto kohta tehtud otsuse, vaata teenuse teates toodud põhjendust ja juhiseid edasiseks pöördumiseks. Hoia alles otsuse teade ja oma pöördumise kinnitus, et sul oleks hiljem võimalik viidata sellele, mida teenus otsustas ja kuidas sa sellele reageerisid.

Kui probleem puudutab korraga nii isikuandmeid kui ka sisu modereerimist, käsitle neid eraldi. Näiteks võib konto sulgemine olla platvormi otsus, samal ajal kui küsimus selle kohta, milliseid isikuandmeid teenus pärast sulgemist säilitab, puudutab andmekaitset. Esimese küsimusega alusta platvormi teavitus- või vaidlustuskanalist, teisega vaata privaatsusteavet ja andmetega seotud päringu võimalusi.

Kuhu pöörduda isikuandmete küsimusega Eestis?

Eesti andmekaitse järelevalveasutus on Andmekaitse Inspektsioon (AKI). Kui sinu küsimus puudutab isikuandmete töötlemist ning teenuse vastus ei lahenda muret, saad tutvuda AKI juhistega ja uurida, kuidas inspektsioonile pöördumine esitada. AKI poole pöördumine on asjakohane andmekaitseküsimuse puhul; platvormi sisuotsuse korral alusta teenuse teavitus- või vaidlustuskanalist.

Enne pöördumist kogu kokku vajalik teave: millise teenusega on tegu, mida küsisid, millal pöördusid ja millise vastuse said. Lisa ainult probleemi hindamiseks vajalikud dokumendid. Nii saad kirjeldada, milline andmetega seotud küsimus jäi lahendamata ja millise vastuse teenus andis.

Kiire kontrollnimekiri veebiprobleemi lahendamiseks

Sinu andmed või nende kasutamine: loe teenuse privaatsusteavet ja vaata konto andmete ligipääsu võimalusi.
Sisu raporteerimine või eemaldamine: kasuta platvormi teavituskanalit ning järgi selle antud juhiseid.
Andmekaitseküsimus jäi lahendamata: vaata Andmekaitse Inspektsiooni juhiseid pöördumise kohta.
Probleem puudutab mõlemat: pane andmete töötlemist ja sisuotsust puudutavad küsimused eraldi kirja ning kasuta kummagi jaoks sobivat kanalit.

Määruste ametlikud nimetused ja tekstid on leitavad Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasist EUR-Lex. AKI veebilehelt saab Eesti kasutaja teavet andmekaitse järelevalveasutuse kohta. Konkreetse mure puhul alusta teenuse privaatsusteabest või otsuse teatest ning kontrolli, kas küsimus puudutab sinu isikuandmeid või platvormi sisuotsust.

Source: Euroopa Liit, EUR-Lex

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Ametlik taust

Selgitus tugineb Euroopa Liidu määruste ametlikele kirjetele ja Andmekaitse Inspektsiooni rollile Eestis.

Kontrollid