14. oktoober Eesti ajaloos: kuidas kuupäeva kontrollida

Vaade Tallinna vanalinnale Toompea vaateplatvormilt, kus on näha ajaloolisi kirikutorne ja punaseid katuseid.
  1. oktoobri seos Eesti ajalooga tasub avaldada alles siis, kui kuupäeva saab kontrollida algallikast. Rahvusarhiiv, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Rahva Muuseum säilitavad eri tüüpi pärandit, kuid nende avalehtedel esitatud üldinfo ei tõenda iseenesest ühegi konkreetse sündmuse toimumist just sel päeval. Seepärast on lugejale kõige kindlam lähtekoht teada, mida otsida ja kuidas leitud kuupäeva tõlgendada.

Mida mäluasutuste avalehed kinnitavad

Rahvusarhiiv säilitab ja teeb kättesaadavaks Eesti ajaloo arhiiviallikaid. Rahvusraamatukogu pakub Eesti trükipärandit ja raamatukoguteenuseid. Eesti Rahva Muuseum säilitab ja tutvustab Eesti kultuuripärandit. Need on head lähtekohad otsingule, kuid praegu teada olev üldteave ei nimeta 14. oktoobriga seotud konkreetset Eesti sündmust, inimest ega kultuuriteost.

Sellest tuleb teha vaoshoitud järeldus: kuupäevaseost ei saa olemasoleva teabe põhjal kinnitada. Sündmuse või isiku lisamine looks mulje, et seos on allikaga kontrollitud, kuigi esitatud materjal seda ei näita. Kuupäevapõhises loos on ausam kirjeldada, kuidas kontroll käib, kui täita lünk oletusega.

Asutuste nimetamine annab siin lugejale otsingusuuna, mitte tõendi konkreetse juhtumi kohta. Rahvusarhiivi, Rahvusraamatukogu ja ERMi kogud on eri laadi: arhiividokument, trükis ja muuseumiese ei ütle kuupäeva kohta tingimata sama. Seetõttu tuleb enne loo koostamist sõnastada täpne väide, mida otsitakse — näiteks kas 14. oktoobril toimus sündmus või ilmus sel päeval seda kajastav väljaanne.

Miks algallika kuupäev vajab konteksti

Kuupäev võib dokumendis tähistada eri asju: sündmuse toimumist, kirja koostamist, ajalehenumbri ilmumist, foto tegemist või hilisemat kirjeldamist. Need ei ole omavahel vahetatavad. Näiteks 14. oktoobril ilmunud ajaleheartikkel võib kajastada varem toimunud sündmust, samal ajal kui arhiivikirje kuupäev võib osutada dokumendi loomisele või kogusse jõudmisele.

Kontrollimisel tasub kirja panna, milline kuupäev algallikas tegelikult esineb ja mida see kuupäev kirjeldab. See aitab vältida levinud viga, kus dokumendi või kataloogikirje kuupäev muudetakse ekslikult sündmuse kuupäevaks. Samuti tasub vaadata, kas kuupäev on algdokumendil või lisatud hilisemas kirjelduses.

Kirje kirjeldus võib aidata materjali leida ja määratleda, kuid selle põhjal ei pruugi olla võimalik kontrollida kõiki algdokumendi üksikasju. Kui väide puudutab sündmuse toimumist, peaks lugeja saama näha allikat või selget kirjeldust, mis ütleb, millele kuupäev viitab. Kui seda kinnitust ei leidu, tuleb sõnastust piirata vastavalt sellele, mida kirje päriselt näitab.

Kuidas 14. oktoobriga seotud kirjet otsida

Alusta otsingut asutuse enda digikogust või kataloogist. Sisesta kuupäev koos võimaliku aasta, kohanime, inimese nime või teema märksõnaga. Kui aasta pole teada, proovi mitut kirjapilti ja otsi kuupäeva kõrval ka sündmusega seotud märksõnu.

14. oktoober Eesti ajaloos: kuidas kuupäeva kontrollida

Leitud kirje puhul kontrolli enne järelduse tegemist järgmist:

  • Kirje liik: kas tegu on algdokumendi, ajalehenumbri, foto, eseme või hilisema kirjeldava tekstiga?
  • Kuupäeva tähendus: kas kirje ütleb, et sündmus toimus 14. oktoobril, või näitab see dokumendi loomise või avaldamise aega?
  • Allika päritolu: kes dokumendi koostas, millal see loodi ja millise kogu osana seda säilitatakse?
  • Loevad üksikasjad: kas digipildil või täistekstis on kuupäev loetav ning kas ümbritsev tekst toetab tõlgendust?

Kui digikirje annab ainult lühikese kirjelduse, ära käsitle seda automaatselt kogu tõendusena. Ava võimalusel digiteeritud dokument või vaata, kas kirjes on viide säiliku, väljaande või eseme täpsematele andmetele. Kui materjal on digis nähtav ainult osaliselt, tasub seda piirangut ka väite juures selgelt märkida.

Kust algallikat ise vaadata

Rahvusarhiivi avaleht on ra.ee. Sealt saab alustada Eesti ajaloo arhiiviallikate otsimist. Eesti Rahvusraamatukogu veebileht asub aadressil rara.ee, kust leiab teavet Eesti trükipärandi ja raamatukoguteenuste kohta. Eesti Rahva Muuseumi kogude ja pärandiga tutvumiseks on lähtekoht erm.ee.

Otsingutulemuses ava võimalusel just see dokument, väljaanne või ese, millele väide toetub. Pane märkmetesse kirja asutus, kirje või dokumendi pealkiri, kuupäev ja kuupäeva tähendus ning link algallikale. Nii saab lugeja kontrollida, kas allikas tõendab sündmuse kuupäeva või ainult mõnd sellega seotud toimingut. Täpne viide aitab ka teisel inimesel sama kirjet üles leida, kui otsingutulemustes on mitu sarnast vastet.

Millal 14. oktoobri seos on avaldamiseks piisavalt kindel

Kuupäevaseos on tugev siis, kui algallikas või selle selge kataloogikirje nimetab kuupäeva ning kontekst näitab, mida see tähistab. Kui väide tugineb mitmele eri tüüpi allikale, tuleb igaühe roll eraldi välja öelda: näiteks kas üks allikas tõendab sündmuse aega ja teine annab sellele kultuuriloolise tausta.

Praegu kasutada oleva teabe põhjal ei ole võimalik nimetada konkreetset Eesti ajaloojuhtumit, mille seos 14. oktoobriga oleks Rahvusarhiivi, Eesti Rahvusraamatukogu või Eesti Rahva Muuseumi allikaga kinnitatud. Seetõttu jääb kuupäev siin uurimisküsimuseks. Järgmine kasulik samm on leida mäluasutuse kogust konkreetne kirje või algdokument ning kontrollida, kas selle kuupäev märgib sündmuse toimumist.

Source: Rahvusarhiiv

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene!
Kultuuritoimetus

Kultuuritoimetus

Kultuuritoimetus kajastab Eesti ja rahvusvahelist kirjandust, kunsti, muusikat, filmi, teatrit ning kultuurielu suundumusi. Enne avaldamist kontrollib toimetus fakte, kuupäevi ja tsitaate ning võrdleb teavet usaldusväärsete algallikatega. Toimetus vastutab iga loo selge konteksti ja täpse sõnastuse eest ning parandab avastatud vead

Veel lugusid