Eesti kirjanduse päev seob Tammsaare sünniaastapäeva eesti raamatuga

Kultuuritoimetus 2026-10-15 07:32 3 min lugemist

Vana raamat ja pliiats laual tähistamaks eesti kirjanduse päeva ja lugemist.

Eesti kirjanduse päeva tähistatakse igal aastal 30. jaanuaril, Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeval. Kuupäev seob ühe eesti kirjanduse keskse autori pärandi laiema küsimusega: kuidas eestikeelne kirjandus kannab edasi keelt, elukogemust ja arusaamu ühiskonnast. Päev annab põhjuse Tammsaare juurde tagasi pöörduda, aga ka märgata teisi autoreid ja lugusid, millest Eesti kultuur koosneb.

Miks on Eesti kirjanduse päev 30. jaanuaril?

Päeva kuupäevaks valiti Tammsaare sünniaastapäev. Tema looming on eesti kirjandusloos mõjukas ning pakub konkreetse lähtekoha, mille kaudu rääkida kirjandusest laiemalt. Seos ei tähenda, et päev oleks pühendatud ainult Tammsaarele. Tema sünnipäev juhib tähelepanu eestikeelsele kirjandusele tervikuna: eri ajastute autoritele, nende lugejatele ja lugudele, mis aitavad mõista Eesti kultuuri kujunemist.

Eesti kirjanduse päev on riiklik tähtpäev ning Kultuuriministeeriumi info järgi peetakse seda 30. jaanuaril. Kuupäev on püsiv orientiir, kuigi raamatukogude, koolide ja kultuuriasutuste korraldatud sündmuste ajad võivad aastati erineda. Seepärast tasub tähtpäeva enda ja konkreetse ürituse infot kontrollida eraldi.

Kes oli Anton Hansen Tammsaare?

Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) oli eesti kirjanik, kelle teostes põimuvad maaelu, inimese sisemised vastuolud ja ühiskonna muutumine. Ta sündis Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. See elulooline seos aitab mõista, miks maa ja talu pole tema loomingus üksnes dekoratsioon: kirjaniku kujutatud elu lähtub paigast ja kogemusest, mida ta tundis.

Tema tuntuim teos on viiest osast koosnev romaanitsükkel „Tõde ja õigus”. Selle keskmes on Vargamäe talu Andres ja tema perekond, ent romaani küsimused ulatuvad ühe pere käekäigust kaugemale. Kuidas kujundavad inimest töö ja unistused? Mida ta peab õigeks ning millist hinda on valmis oma eesmärkide nimel maksma? Tammsaare ei paku neile küsimustele lihtsaid vastuseid, vaid laseb neil avaneda tegelaste valikutes ja suhetes.

Tammsaare kirjutas ka linnaelust ja haritlaste maailmast. „Tõe ja õiguse” kõrval kuuluvad tema tuntumate teoste hulka romaan „Kõrboja peremees” ning satiiriline „Põrgupõhja uus Vanapagan”. Need raamatud näitavad, et tema looming ei piirdu ühe paiga ega ühe tegelastüübiga.

Mida Tammsaare looming eesti kirjandusloos esindab?

Tammsaare teostes kohtuvad üksikisiku valikud ja suuremad ühiskondlikud küsimused: töö ja õiglus, usk ja kahtlus, vastutus ning teiste ootused. Tegelased kuuluvad oma aega, kuid nende konfliktid jäävad loetavaks ka hilisematele põlvkondadele. Nii saab Tammsaaret lugeda korraga ajastu kujutajana ja autorina, kelle teosed esitavad küsimusi, mis ei ammendu ühe ajastu vastustega.

Eesti kirjanduse päev seob Tammsaare sünniaastapäeva eesti raamatuga

„Tõde ja õigus” on saanud osaks Eesti kultuurimälust. Vargamäe nimi viitab romaani tegevuspaigale, aga ka laiemale kujutlusele visast tööst ja keerulistest inimsuhetest. Teose mõju ei piirdu koolis lugemisega: see jõuab lugejateni ka lavastuste, filmide, arutelude ja perekondlike lugemismälestuste kaudu.

Kirjandus talletab lisaks sündmustele keelt ja elukogemust. Tammsaare tegelaste kõne, mõtteviis ja suhted avavad eri aegade väärtusi, kuid jätavad lugejale ruumi ise kaasa mõelda. See on üks põhjus, miks tema raamatuid saab lugeda nii ajaloolise kujutusena kui ka iseseisvate kirjandusteostena.

Mida tähendab eesti kirjanduse päeva tähistamine?

Tähtpäev tõstab esile eestikeelse kirjanduse, mitte ainult ühe klassiku. See võib olla võimalus võtta kätte Tammsaare teos, tutvuda mõne lühema tekstiga või valida tänapäeva eesti autori raamat. Ühine ettelugemine ja vestlus teose üle aitavad märgata, et kirjandus ei kuulu üksnes minevikku: see püsib elava keelekasutuse ja lugejate kaudu.

Eestikeelne kirjandus annab keelele ruumi kodusest suhtlusest kaugemale: luulesse, romaani, näidendisse ja mõttekirjandusse. Raamatud säilitavad sõnu ja väljendeid ning annavad edasi seda, kuidas inimesed eri aegadel oma elu mõtestasid. Kirjanduse päeva mõte ongi avada sellele pärandile tähelepanu ning siduda varasemad teosed tänaste lugejate kogemusega.

Kust kontrollida ametlikku kuupäeva?

Kuupäeva ja riikliku tähtpäeva staatuse kontrollimiseks tasub vaadata Kultuuriministeeriumi teavet või Riigi Teataja vastavat õigusakti. Kultuuriministeeriumi leht seostab päeva Tammsaare sünniaastapäevaga ja nimetab kuupäevana 30. jaanuari. Enne avaldamist või tähistamise kavandamist saab nii üle kontrollida, et jutt käib õigesti nimetatud tähtpäevast.

Kui plaanid osaleda raamatukogu, kooli või kultuuriasutuse üritusel, vaata lisaks korraldaja enda teadet, sest sündmuste kava ja toimumisajad võivad igal aastal erineda. Tähtpäeva kindel kuupäev on 30. jaanuar; ürituse praktilised üksikasjad tuleb kontrollida selle korraldajalt.

Source: Kul

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Ametlik taust

Kultuuriministeeriumi info järgi tähistatakse Eesti kirjanduse päeva 30. jaanuaril, Tammsaare sünniaastapäeval.

Kontrollid