Saksamaa ühtsuse päev: 3. oktoober 1990 ja Eesti tee

Maailmatoimetus 2026-10-03 07:32 3 min lugemist

Saksamaa lipp lehvimas Berliini Riigipäevahoone ees sinise taeva all pidulikul päeval.

oktoobril tähistab Saksamaa ühtsuse päeva. Sel kuupäeval 1990 jõustus Saksa Demokraatliku Vabariigi ühinemine Saksamaa Liitvabariigiga. Eesti jaoks oli see osa Euroopa muutuste ajastust: Eesti oli alustanud iseseisvuse taastamise üleminekuperioodi, kuid 20. augusti 1991. aasta otsus seisis veel ees.

Need kaks ajajoont aitavad mõista, kui kiiresti muutus tollane Euroopa poliitiline kaart. Saksamaa ühinemine ja Eesti iseseisvuse taastamine olid eri protsessid, eri otsuste ja õigusliku taustaga. Neid saab kõrvuti vaadata ilma väitmata, et üks sündmus põhjustas teise.

Mis juhtus Saksamaal 3. oktoobril 1990?

Pärast Teist maailmasõda jagunes Saksamaa kaheks riigiks. Lääneosas kujunes Saksamaa Liitvabariik, idaosas Saksa Demokraatlik Vabariik. Ka Berliin oli jagatud. Aastakümneid tähendas piir inimeste jaoks takistusi liikumisele ning Euroopa jaoks kahe poliitilise süsteemi vastasseisu.

aasta novembris avanes Berliini müür. See ei ühendanud riike veel õiguslikult, kuid muutis senise jaotuse püsimise järjest vähem tõenäoliseks. Järgnenud kuudel peeti läbirääkimisi nii Saksamaa sees kui ka riikidega, kellel oli pärast sõda Saksamaa suhtes eriline roll.

3. oktoobril 1990 jõustus taasühinemine: Saksa Demokraatlik Vabariik lakkas eraldi riigina olemast ning selle alad ühinesid Saksamaa Liitvabariigiga. Seda kuupäeva kinnitab ka Encyclopaedia Britannica käsitlus Saksamaa taasühinemisest. Saksamaa ühtsuse päev meenutab just selle õigusliku muutuse jõustumist, kuigi müüri avanemine toimus varem.

Kuupäevade eristamine on oluline. Berliini müüri avanemine tähistas nähtavat läbimurret, 3. oktoober aga riikide ühinemise jõustumist. Ühinemiseni jõudmine nõudis valimisi, kokkuleppeid ja otsuseid; see ei olnud ühe öö sündmus.

Millises seisus oli Eesti 1990. aasta oktoobris?

Eesti oli 3. oktoobriks 1990 astunud samme riikliku iseseisvuse taastamiseks. Sama aasta 30. märtsil võttis Eesti Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest ning kuulutas välja üleminekuperioodi Eesti Vabariigi taastamiseks. Seetõttu ei kirjelda 1990. aasta oktoobrit täpselt väide, nagu oleks Eesti iseseisvuse küsimus alles esimest korda päevakorda tõusnud.

Samas ei olnud üleminekuperiood veel lõppenud. Nõukogude Liit püsis ning Eesti iseseisvuse taastamise otsus võeti vastu alles 20. augustil 1991. Saksamaa ühtsuse päeval asus Eesti seega kahe selge verstaposti vahel: taastamise üleminekuperiood oli välja kuulutatud, kuid lõplik otsus seisis ees.

Eesti olukorda mõjutas ka vaidlus riigi õigusliku järjepidevuse üle. Iseseisvuse taastamise eesmärk lähtus seisukohast, et 1918. aastal loodud Eesti Vabariiki ei olnud 1940. aasta annekteerimine õiguspäraselt lõpetanud. Saksamaal oli küsimus teistsugune: kaks sõjajärgset Saksa riiki tuli ühendada üheks riigiks. Mõlemas paigas muudeti Euroopa poliitilist kaarti, ent seda tehti erineval alusel.

Kuidas need sündmused Euroopa muutuste aega sobituvad?

ja 1990. aastal nõrgenes Ida-Euroopas senine kommunistlik võimukorraldus. Piiride avanemine, vabamad valimised ja uued kokkulepped muutsid võimalikuks otsused, mida mõni aasta varem oleks olnud raske ette kujutada. Saksamaa taasühinemine oli selle ajastu üks nähtavamaid tulemusi.

Eestis kulgesid samal ajal poliitilised ja ühiskondlikud muutused oma rütmis. Iseseisvuspüüdlus tugines kohalikele otsustele, avalikule toetusele ning Eesti varasema riikluse taastamise nõudele. Saksamaa ühinemine näitas, et Euroopa sõjajärgne jaotus ei olnud enam muutumatu, kuid sellest ei järeldu, et Berliinis või Bonnis tehtud otsus oleks määranud Eesti iseseisvumise.

Ajaliselt on kasulik hoida meeles kolme verstaposti:

30. märts 1990: Eesti Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi Eesti Vabariigi taastamiseks.
3. oktoober 1990: jõustus Saksamaa taasühinemine.
20. august 1991: Eesti Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.

See lühike ajajoon näitab sündmuste järjestust, mitte põhjuslikku ahelat. Saksamaa ühtsuse päev langes aega, mil Eesti tulevik oli endiselt lahtine ning Nõukogude Liidu edasine käekäik polnud selge. Tagantjärele võivad kuupäevad moodustada ladusa loo, kuid tollaste otsustajate jaoks ei olnud järgmine samm ette teada.

Mida 3. oktoober Eesti lugejale meenutab?

Saksamaal on 3. oktoober riiklik püha, mis tähistab taasühinenud riigi sündi. Eesti lugejale annab see kuupäev võimaluse paigutada oma lähiajaloo sündmused laiemasse Euroopa ajajoonesse. 1990. aasta sügisel oli Saksamaa ühinemine juba jõustunud, Eesti riikliku iseseisvuse taastamiseni jäi veel ligi üksteist kuud.

Kõige täpsem viis neid sündmusi koos meenutada on säilitada nende erinevus. Saksamaa puhul jõustus kahe Saksa riigi ühinemine. Eesti puhul kestis iseseisvuse taastamise üleminekuperiood. Mõlemad kuulusid Euroopa suurte muutuste aega, kuid kummagi tähendust selgitavad eelkõige selle riigi enda otsused ja ajalooline olukord.

Source: Encyclopaedia Britannica

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Kuupäevad ja taust

Saksamaa taasühinemise kuupäev põhineb Encyclopaedia Britannica käsitlusel; Eesti ajajoon eristab 1990. aasta üleminekuperioodi ja 1991. aasta iseseisvusotsust.

Kontrollid