30. oktoober 1920: Eesti ja Venemaa majandusleping

Ivangorodi kindlus Narva jõe ääres, mis tähistab Eesti ja Venemaa vahelist piiri.
  1. oktoobril 1920 sõlmisid Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa majanduslepingu, mis käsitles riikidevahelisi majandussuhteid pärast Tartu rahu. See oli samm rahulepinguga loodud suhete praktiliseks korraldamiseks; lepingu täpne ametlik nimetus ja sisu tuleb kinnitada algdokumendist.

Tartu rahu lõpetas sõja, kuid ei korraldanud kogu läbikäimist

Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa Tartu rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920. Rahuleping pani aluse kahe riigi suhete korraldamisele pärast Vabadussõda. Majandussidemed vajasid aga eraldi kokkuleppeid: poliitiline rahu ja riikidevahelise majanduse praktiline korraldus olid omavahel seotud, kuid ei olnud üks ja sama küsimus.

Noore riigi jaoks tähendas see, et välissuhted kujunesid mitme sammu kaudu. Rahuleping määras olulise poliitilise raami, ent majanduslik läbikäimine tuli vormistada eraldi. 30. oktoobri kuupäev osutab seega rahule järgnenud diplomaatilisele tööle, mitte uue rahulepingu sõlmimisele.

1920. aasta lepingute järjekord

Sündmuste ajajoon aitab vältida levinud segadust, nagu oleks kõik Tartu rahuga seotud kokkulepped sõlmitud korraga:

  • 2. veebruar 1920: Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa sõlmisid Tartu rahulepingu.
  • 30. oktoober 1920: sõlmiti majandusleping, mis käsitles riikide majandussuhteid pärast rahulepingut.

See järjekord näitab, kuidas rahule järgnesid täiendavad kokkulepped. Konkreetsete majandusvaldkondade või lepingu üksikasjade kirjeldamiseks tuleb lähtuda lepingu algtekstist, mitte tuletada neid üksnes lepingu kuupäevast või üldnimetusest.

Mida majandusleping muutis?

Majanduslepingu sõlmimine näitab, et riikide suhete korraldamine ei piirdunud sõjategevuse lõpetamise ega rahulepingu sõlmimisega. Eraldi kokkulepe andis majanduslike küsimuste käsitlemisele oma diplomaatilise raami. Nii saab 30. oktoobrit vaadelda ühe verstapostina Eesti välissuhete kujunemisel 1920. aastal.

30. oktoober 1920: Eesti ja Venemaa majandusleping

Lepingu tähenduse hindamisel tasub lahus hoida kolm asja: rahuleping, sellele järgnenud majandusleping ning kummagi dokumendi täpsed sätted. Teadaolev üldkirjeldus kinnitab majandussuhete käsitlemist, kuid ei anna alust nimetada lepingus sätestatud konkreetseid kaubandusreegleid, kohustusi või rakendamismeetmeid ilma algteksti kontrollimata.

Ametlik nimetus ja kuupäev vajavad algteksti kontrolli

Riigi Teataja on Eesti õigusaktide ametlik avaldamiskeskkond ning sealt saab otsida ajaloolisi lepingutekste. 30. oktoobri 1920. aasta kokkuleppe puhul on algdokument oluline eelkõige selleks, et kinnitada lepingu ametlik pealkiri, kuupäev ja tekstis kasutatud sõnastus.

Kuupäevapõhise ajalookäsitluse järgmine kontrollitav samm on leida Riigi Teataja digiteeritud väljaandest vastav lepingutekst ja võrrelda selle pealkirja ning kuupäeva siin kasutatud üldnimetusega „majandusleping“. See aitab täpsustada sündmuse dokumentaalset kirjeldust, säilitades samal ajal selge ajaloolise järjekorra: kõigepealt Tartu rahu 2. veebruaril, seejärel majandussuhteid käsitlenud kokkulepe 30. oktoobril 1920.

Source: Riigi Teataja

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene!
Ajaloo toimetus

Ajaloo toimetus

Ajaloo toimetus käsitleb Eesti ja maailma minevikku, ajaloolisi paiku, sündmusi ning pärandit. Toimetus kontrollib artiklites esitatud väiteid kättesaadavate allikate põhjal, eristab kinnitatud teavet tõlgendustest ja märgib ebakindluse selgelt. Toimetus vastutab rubriigi sisu täpsuse, tasakaalukuse ja arusaadava esituse eest

Veel lugusid